I also knitted the hat specially and finished it about half an hour before the photoshoot...
----------
Üllatus, üllatus, seekord ei olegi teemaks kindad! Harutasin lahti ühe endale kootud kampsuni, mis mind eelmisel ja
üleeelmisel talvel soojendanud oli. Ja sellest imepehmest meriinovillast
kudusin oma pojale ühe tähtsa sündmuse puhul (lähemalt järgmises
postituses) mõnusa kampsuni. Sellisel lõngal on erakordne tähendus. Minu
energia, talletunud soojus, tunded ja armastus soojendavad nüüd minu
lapsukest. Olen ise sedasama kogenud. Harutasin lahti ühe kampsuni, mida
minu ema aastaid kandis, kudusin endale sellest sokid ja nii mõnigi
lõngakera on veel alles. Iga kord kui seda lõnga näen või katsun,
meenutan heldelt ema. Läbi selle on võimalik tunda justkui füüsilist
lähedust. Pole veel katsetanud, mitut ülesharutamist ja uut eset üks
lõng on võimeline välja kannatama, aga teise ringi värk on kindlasti
veel bueno :) Sedasorti lähenemine rõõmustab ka kõiki ökosõpru. Tõesti
mõnus tunne on anda vanale esemele uus energia, kasutusviis ja tähendus
ning sealjuures tunda oma väikest panust looduse hoidmisel.
Ka mütsi kudusin spetsiaalselt ja lõpetasin umbes pool tundi enne fotosessiooni algust...
![]() |
| Photo: Allar Mehik |
![]() |
| Photo: Allar Mehik |
![]() |
| Photo: Allar Mehik |
![]() |
| Photo: Allar Mehik |
Thank you for reading!
by Kairi


























